Ehtemaailmas on tavaks ehete hõbe- ja kullakihiga katmine. Erinevate kulla- ja hõbedakihtide arv määrab plaatimise paksuse, mida mõõdetakse mikronites.
Kui plaaditud ehe puutub kokku õhu ja kemikaalidega, käivitub loomulik protsess, mida nimetatakse oksüdeerumiseks. Selle tulemusel näeb metallpind mõne aja pärast must välja. Seda protsessi mõjutavad paljud tegurid – plaatimise paksus, nahatüüp, niiskustase ning see, kui tihti sa ehet kannad ja kuidas seda hoiad.
Kandmine:
Soovitan vältida hõbe- või kuldkihiga ehete pikka kokkupuutumist vee ja teiste vedelikega, eriti soolase vee, kloori, parfüümi, kreemide ja seebiga.
Hoidmine:
Kui sa ei kanna oma ehet, hoia seda kotis või karbis, mis kaitsevad seda liigse kulumise eest. Väldi ehte hoidmist niiskes või kuumas kohas. Hoia ehteid mujal kui vannitoas.
Opaalid, türkiisid, malahiit, korall e. opaaksed (läbipaistmatud) kalliskivid nõuavad ettevaatust.
Ühtegi sellise kalliskiviga ehet ei tohi panna mistahes happelisse puhastusvedelikku.
Opaal ja türkiis on niiskust sissetõmbavad kivid, mistõttu tuleb vältida nende kokkupuudet vedelikega, ka seebiveelahusega. Selle mittejärgimisel kaotab opaal aegamisi oma värvidemängu ja türkiis muutub hallikasrohekaks. Teatavasti on kallis türkiis taevasinine, rohekas värvitoon ei ole nii hinnaline.
Malahhiit muutub kullassepatöödel kasutatavates happelistes lahustes tuhmiks, sest happed söövitavad malahhiiti.
Ehte võimalikult pikale eale aitab kaasa muidugi ka sinupoolne hool ja armastus.
